ops

kaardilegend:

- kinglased

- plätlased

- saaplased

- taldlased

- tosslased

- tuhvlased

View Larger Map

kaardilegend:

- kinglased

- plätalased

- saaplased

- taldlased

- tosslased

- tuhvlased

Esmalt aga arvude keeles.

Erinevate liikide osakaal enamlevinud sugukondade kaupa:

kinglased – 30,2 %

saaplased – 18,9 %

plätlased – 17,0 %

taldlased – 15,1 %

tosslased – 13,2 %

tuhvlased – 5,7 %

Nagu toodud statistikast nähtub, siis enamlevinud on kinglased, arvukuselt järgnevad saaplased ning plätlased. Kõige vähem on seni tuvastatud tuhvlaseid. Millest muidugi on üsna kahju, sest sageli on tegu küllaltki värvika liigiga, kelle juured küll paraku on tubased. See seletab ka nende vähest leitavust välioludes.

Taldlaste puhul peab ütlema, et mõningatel andmetele võibolla tegu polegi omaette liigiga, pigem alamliik või üleminekuvorm ühest olekust teise. Iga kinglane, tosslane või saaplane võib esineda ka taldlasena, kuid vastupidi reeglina enam mitte.

Järgmiseks vaatleme erinevate liikide osakaalu riikide kaupa:

Eesti – 86,8 %

Soome (+Ahvenamaa) – 7,5 %

USA – 3,8 %

Läti – 1,9 %

kusjuures:

mandriosa – 79,2 %

saared – 20,8 %

Nagu arvati oligi, on püsivaatlusalaks kujunenud just Eesti. Samuti on tuntavas ülekaalus mandriosa, kuigi just mereliste liikide puhul on saared reeglina üsna heaks kasvulavaks.

Kui nüüd veidi lähemalt vaadelda nii summaarselt kui erinevate liikide osakaal enamlevinud elupaikade alusel, selgub nii mõndagi huvitavat:

linn (1) – 41,5 %

maa (2) – 58,5 %

väikese inimmõjuga alad (1) – 28,3 %

suure inimmõjuga alad (2) – 71,7 %

maa (1) – 66,0 %

vesi (2) – 34,0 %

sealhulgas

magevesi (1) – 34,8 %

meri (2) – 65,2 %

Siin avaldusid selged tendentsid selles suunas, saapad on inimesega sümbioosis olev liik – üle 70% juhtudest on saapaleiud just tugevama inimmõjuga aladelt. Samas ei tähenda see tingimata urbanistlike olusid, sest vaid 41,5% on pärit linnadest või muudest tiheasustuspiirkondadest.

Maa ja vee all on silmas peetud seda, et kas saabas on leitud mõne veekogu (märgala) vahetust lähedusest või piirkonnast, kus veekogusid lähiümbruses ei esine. Ka siin räägivad arvud selget keelt – 2/3 tabatud liikidest on pigem kuivamaaliigid. Enim on veekogude äärest leitud tosslasi ja taldlasi, seevastu tuhvlased on 100% kuivamaaliigid ning ega ka kinglased väga vee äärde kipu. Huvitav fenomen on, et erinevalt oodatust on ka plätlased üsna hüdrofoobsed. Veekogudes eelistavad enamik liike pigem merevett. Veekogude äärest leitud taldlased ja plätlased on 100% merelembesed, ainult kinglased on pigem magevee läheduses.

Lisaks asukohapõhisele vaatlusele on huvitav ka ajalist jaotust jälgida, et selgitada välja saabaste sesoonne käitumine.

Nagu arvata oligi, siis kõrgaeg on suveperiood. Tuhvlased näiteks on puhtalt suvine liik. Kinglased on praktiliselt aastaringi liikvel, kuid selgelt eristub sügis ning vähem ka kevad. Taldlased ja plätlased seevastu on eriti aktiivsed augustis. Plätlased, nagu arvati oligi, esinevad ainult lumevabal perioodil.

Nädalapäevadest on saapad aktiivsemalt liikvel nädalavahetustel, eriti palju kohtab siis kinglasi ja plätlasi. Kolmapäevad on millegipärast aktiivsed päevad taldlastele.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et enim saapaleide on seni Eestist, elupaikades on enamlevinud mandriosa, kuigi merelistest liikides on rohkem isendeid tabatud saartelt. Selgelt tuleb esile, et saapad on inimesega sümbioosis elav sugukond, sest üle 2/3 leide on tugeva inimmõjuga aladelt, kuigi mitte tingimata linnaoludest. Saabaste veelembelisus on on küll märgatav, kuid pigem on siiski tegu maismaavormidega. Kui siiski elatakse mõne veekogu lähedal, siis pigem eelistatakse merevett. Sesoonse käitumise jälgimine toob esile, et kõrgaeg on suveperiood, kuid liigit see siiski erineb – kui tuhvlasi esineb ainult suvel, siis näiteks kinglaste kõrgaeg on sügis.

Loomulikult on üheselt selge, et valim ei ole piisav, ning vaatlused peavad jätkuma. Nii et ulata ka enda abistav käsi – nähes kusagil vedelemas mõnd kinga, plätut, saabast või misiganes jalavarju, haara oma fotokas (või kasvõi pildistav mobiil, empeekolmemängija, triikraud vms) ning jäädvusta see. Ning lae üles pildiSTOOP’i.